TOP 12: Looduskaunid kohad Eestimaal, mida tasub külastada just kevadel

Autor  |  0 kommentaari

Varakevadine ja kevadine loodus on huvitav ja ootamatuid avastusi pakkuv. Kevadised kaunid ilmad on justkui loodud, et tutvuda erinevate paikadega kõikjal Eestis – nii nendega, kus varem käidud kui ka uutega. Silmapiirini ulatuvad kaunid loodusvaated lummavad ja võluvad igaüht, kes kaunil kevadpäeval loodust imetlema tulnud. Joad, sood, rabad, metsad, pankrannikud – need on looduskaunid kohad, mis on imeliselt kaunid just kevadel. Vaieldamatult on nii pankrannik kui ka joad eriti meeleolukad just kevadiste suurvete ajal. Kui kaunis on kevadine päikesesära soodes ja rabades. Sinitaevas ja üksikud pilvetupsud pea kohal. Milline rahu ja vaikus. 

Millised on need looduskaunid kohad Eestimaal, mille ilu ja erilisus avaldub just kevadel ning mida kohe peab oma silmaga nägema? Elustilist.ee toob oma lugejani 12 looduskaunist kohta Eestimaal, mida tasub külastada just kevadel. 

 

1. Ontika pankrannik ja Valaste juga

Ontika pankrannik ja Valaste juga- need on looduskaunid kohad Eestis, mis pakuvad tõeliselt maalilisi vaateid, ja seda just varakevadel suurvee ajal.  Olles Balti klindi kõrgeim osa, ulatub see 55 meetri kõrgusele üle merepinna ja on tõeline kivist ajalooraamat, milles võib näha erinevate ajastute kihte. Pankranniku paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ja on umbes 23 kilomeetri pikkune.

Kõige parem vaade pankrannikule avaneb Eesti kõrgeima (30meetrise) Valaste joa juurest trepiplatvormilt. Valaste juga on kaunis ja populaarne vaatamisväärsus just talvel krõbedate miinuskraadide ajal, kui loodus maalib joast jääskulptuure, kuid tõeliselt võimas ja vaatemänguline on juga just kevaditi ja suurvee ajal. 

Ontika pankrannik on koht, kus avanevad ilusad vaated merele ja kust saab nautida päikeseloojangut ja –tõusu. 

Asukoht: Kose, Valaste küla, Toila vald, Ida-Viru maakond

Ontika pankrannik. Foto: Example Photography

2. Norra allikate ala

Autoga Tallinna ja Tartu vahet sõitjale sobib kevadel väike paaritunnine allikate külastamine suurepäraselt reisiplaanidesse, kuna Piibe maantee ääres Endla looduskaitseala lääneosas asub Eesti üks allikaterohkem piirkondNorra-Oostriku allikate ala. Ligi 10 km pikkuse teelõigu ääres pulbitseb maapinnal või mullitab jõepõhjades ligi 40 allikat ja allikarühma. 

Allikate ümber on ehitatud laudtee, lisaks on kogu allikate alal mitmeid puhkealasid, kus saab puhata ning kaunis looduses aega veeta. Suurepäraseid looduselamusi saab sügisel, talvel ja loomulikult kevadel. Kevadel, mil vesi on säravalt selge, võib Norra allikjärvel kohata ka lõbusalt oma kevadmänge mängivaid sinikael-parte.

Norra allikate ala on inimesi alati lummanud oma selge vee ja erilise ümbruse tõttu. Mõnd allikat on ka pühapaigaks peetud ja veele ravitoimeid omistatud.

Asukoht: Juhani, Norra küla, Järva vald, Järva maakond

Norra allikad. Foto: puhkaeestis.ee

3. Jägala juga

Jägala juga on lummav igal aastaajal, kuid vetesula tõttu jätab juga just varakevadel kõige majesteetlikuma mulje. 

Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult. Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit, Jägala juga paikneb selle alamjooksul –  uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte.

Jägala joa maksimaalne laius on 50 meetrit ja see annab talle Eesti kõige laiema loodusliku joa uhke tiitli. Tegelikkuses on veelang nii lai küll ainult kevadise ja sügisese suurvee perioodil, muul ajal on on juga märksa kitsam. Lisaks suurele laiusele on Jägala Eesti jugadest ka üks kõrgeimaid (ligi 8 m).

Joa tagant on võimalik ka läbi kõndida, eriti huvitav on seda teha pakaselisel talvel. Siis on juga suuremalt osalt jäätunud ja tardunud veemassidest tekib lummav jäätunnel. Täies kohisevas ilus on juga näha just kevadise suurvee ajal. 

Asukoht: Kubja-Miku, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond

Jägala juga kevadel. Foto: Arne Ader

4. Tuhu soo matkarada

Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid, aga ka noorimaid soostikke, paiknedes vaid 10 km kaugusel merest. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks.

Tuhu soo matkaraja alguses asub unikaalne vaatetorn “Trepp” mis valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib olla libe! Raja läbimisaeg on umbes 1 tund, soovitav on kaasa võtta kummikud.

Asukoht: Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Tuhu soo vaatetorn “Trepp”. Foto: puhkaeestis.ee

5. Panga pank

Panga pank on üks Saaremaa olulisemaid ning kõrgemaid looduslikke vaatamisväärsusi. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m ja ulatus on umbes 2,5 km. Panga pank kerkib paljandunud paese “müürina” otse rannalt, kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodud ohvreid merele.

Pangalt avaneb fantastiline vaade merele, koht on ideaalne pikniku pidamiseks ja meelte lõõgastamiseks. Mööda panga astangut kulgevad metsas matkarajad. Pikniku pidamiseks ja lummavalt ilusa päikeseloojangu vaatamiseks on panga astangule paigutatud pingid, mis muudavad sealviibimise öige mönusaks

Asukoht: Panga küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Panga pank. Foto: Sven Zacek

6. Treppoja astangud 

Treppoja astangud on üks Eesti kauneimaid ja tuntumaid joastikke. Treppoja astangud on rohkem kui 150 meetrit pikad ja nende laius kõigub 5 ja 15 meetri vahel. Selle maa-ala ulatuses on joal kuus kuni 1,5 meetri kõrgust astangut. Kõrguste vahe oja sängis tervikuna on 5,56 meetrit. Treppoja joastik on võrreldes teiste suuremate Põhja-Eesti jugadega hulga noorem ja ilmselt on see üheks põhjuseks, miks joastik ei ole endale kujundanud kanjonorgu. Lisaks vanusele on joasängi kujundamisel oluline roll ka joast läbivoolaval veehulgal – Treppoja jõel on see parajalt väike, et joaorg suuresti muutumatuks jätta.

Kuigi Treppoja maaliline keskkond pakub rõõmu silmale ja hingele aastaringselt, on see kõige kaunim just kevadise suurvee ajal.

Asukoht: Üleoja tee-2A, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Treppoja joastik. Foto: Jaan Keinaste

7. Salevere Salumägi

Salevere Salumägi on Läänemaa looduskaunimaid paiku, seda eriti kevadel, nurmenukkude ja maikellukeste õitsemise ajal, kuid omanäoline on sealne loodus igal aastaajal.

Salevere matkarada (1.5km) läheb läbi kadakase loopealse, edasi piki pangaserva kuni 5m astanguni jätkudes 120 m laudtee ja treppidena, mis lõppevad Silmaallika juures. Salumäe jalamil kasvab liigirohke laialehine mets, kuulda võib tüüpilisi lehtmetsa linde – metsvinti, salu-lehelindu, peoleod. Salumäel on ka muinaslinnuse jäänused, näha saab madalat linnusevalli.

Asukoht: Salevere küla, Lääneranna vald, Pärnumaa

Salevere matkarada. Foto: visitmatsalu.ee

8.  Tuhala nõiakaev

Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. 

Nõidade vihtlemine meelitab alati kohale tuhandeid uudistajaid. Tuhala nõiakaev kees viimati selle aasta veebruarikuus. Seda ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. See on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veesurve tekib maa-aluses jões, tegemist pole arteesia kaevuga.

Tuhala nõiakaevu juurest saab ka alguse Tuhala karstiala matkarada (2.5km). Õige aeg matkarajale on minna siis, kui Nõiakaev ei kee, sest suurvee ajal on koopad kuni 7 m vee all.

Rahvas valis Tuhala Nõiakaevu Eesti imeks 2012. 

Asukoht: Kata küla, Kose vald, Harjumaa

Tuhala nõiakaev. Foto:Jarek Jõepera

9. Tori põrgu

Pärnu lähedal Tori jõe kaldal asub müstiline liivakivist koobas. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Kohaliku legendi järgi oli koopas põrgu sissepääs ning sellega on seotud palju rahvajutte ja muistendeid. 

Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 ning suue 1974. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest.

Vaatamata oma hirmuäratavale nimele on koht vägagi maaliline ning sobib kenasti kevadiseks piknikuks. 

Asukoht: Tori alevik, Tori vald, Pärnu maakond

Tori põrgu. Foto: et.wikipedia.org

10. Kabli linnujaam, vaatlustorn ja matkarada

Kätte on jõudnud kevad ning rändlinnud on tagasi! Piklast lõunapoole jäävas Kablis asuvad Kabli linnujaama kaks vaatlustorni, kust avaneb imeline vaade rannaniidule ja merele igal aastaajal ning mis on suurepäraseks paigaks lindude rände jälgimiseks ka kevadel. Kevad on aeg, mil linnuriigis toimub palju põnevat – kevadised mängud, laulud, pesitsuskoha leidmine jne.

Linnujaamast kulgeb RMK Kabli külastuskeskuseni 1.8 km pikkune looduse õpperada. Siin saab tutvuda ranniku taimekoosluste, erinevate luitetüüpide ja lindude pesakastidega. Külastuskeskusest leiad kasulikku informatsiooni piirkonna loodusväärtuste kohta, vaadata näitusi.

Kui sattuda Kablisse kevadel lindude rände ajal, siis suurte linnuparvede jälgimine pakub kindlasti unustamatu emotsiooni.

Asukoht: Kabli linnujaam, Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond

Kabli linnuvaatlustorn. Foto: rannatee.ee

11. Harimägi ja Harimäe vaatetorn

Harimägi ja Harimäe vaatetorn on looduskaunid kohad Lõuna-Eestis Otepää kõrgustikul.

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna). Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Torni kõrguseks on 28 m, kõrgeim vaateplatvorm asub 24 m kõrgusel. Vaatetornist avanevad kaunid vaated Lõuna-Eesti maastikule.

Lähedalt möödub 15 km pikkune Kekkose matkarada, kus saab suvel matkata ja talvel suusatada, puhkamiseks on piknikuplats Harimäe vaatetorni kõrval. Imetleda saab nii läheduses asuvaid maajumalate puuskulptuure kui kauneid vaateid Otepää kõrgustikule ja üle Väike-Emajõe oru Karula kõrgustikule.

Asukoht: Mäeküla, Otepää vald, Valgamaa

Harimäe vaatetorn. Foto: puhkaeestis.ee

12. Kevadine ürgmets Poruni 

Poruni laialehine mets Narva jõe lähistel Alutagusel on Eesti põlismetsadest üks elamuslikumaid. Sealset metsa tavatsetakse nimetada Poruni ürgmetsaks. Tõele au andes pole tegu siiski ürgmetsaga. Ürgmetsa, inimesest täiesti mõjustamata metsa, pole Eestis meie päevil säilinud mitte kusagil. Tänaseni on Alutaguse ümbruses säilinud põlismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis. 

Poruni põlismetsa ilmestavad 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Kevadel kirendab metsaalune võsaülastest ja sinililledest. Jõeäärses metsas kasvavad vägevad puud just nii, nagu loodus seda õigeks peab. Poruni jõest üle langenud tüved jäävad sinna nii, nagu need on kukkunud ja uued tüved kukuvad neile risti peale, moodustades mitmekorruselisi ronimis-sõrestikke. 

Ürgmetsa külastamiseks on rajatud ka Poruni matkarada, mis kulgeb põlismetsas Poruni jõe äärt mööda kuni Narva jõeni ja tagasi. Kogu matkaraja pikkus on edasi-tagasi 10 km, võimalik on rada läbida ka 2,5 km ringrajana. Arvestada tuleks ka väga aeglase liikumiskiirusega.

Poruni ürgmetsas jalutades tekib tunne, nagu oleksid sattunud troopilisse vihmametsa või taigasse, seetõttu nimetatakse seda kanti ka Eestimaa džungliks või Siberiks. 

Asukoht: Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond

Poruni ürgmets. Foto: puhkaeestis.ee

Jalutuskäik rabas, üksildases mererannas, põlismetsas või mõnes muus looduskaunis kohas võtab stressi maha ja puhastab meeled. Viska peast igapäevamured, tõmba kopsud täis karget, puhast õhku ja sa tunned, kuidas mõtted pühitakse peast. Võta endale see aeg, et nautida looduse jõudu ja ilu!

LOE KA: 

AVASTA EESTIMAAD: 55 KAUNIST MATKARADA

10 AINUKORDSET PAIKA EESTIS

TOP 10: TÕELISELT LÕÕGASTAVAD KOHAD EESTIS

 

Kasutatud allikad:  www.puhkaeestis.ee, www.looduskalender.ee, rannatee.ee,  eesti100aaret.ee, www.reisijutud.eereisikirjad.gotravel.ee

Postituse foto: Sven Zacek 

[fbcomments]