AVASTA EESTIMAAD: 55 kaunist matkarada

Eestimaa looduse mitmekesisus pakub looduse värvirikkusest osa saamiseks küllaga võimalusi. Matk loodusesse aitab Sul minna eemale linnakärast ning kogeda kauneid loodusvaateid. Sa võid valida kerge jalutuskäigu kaunis looduses või enam pingutust nõudva raja, juhendatud räätsamatka või minna omal käel rabamatkale.

Elustilist toob Sinuni 55 Eestimaa kaunist matkarada, mis juhivad meid läbi metsade, rabade ja soode, mööda ranna- ja puisniite kuni kaunite liivarandadeni mere ääres välja. Loodetavasti leiad siit inspiratsiooni veeta üks kena päev looduses.

Juhul kui soovid veeta pikema nädalalõpu looduse keskel, kasuta võimalust ja broneeri mõnus hotell või puhkemaja mõne matkaraja läheduses – iga matkaraja kirjelduse lõppu on lisatud ööbimisvõimalused.

Lisainfot huvipakkuvate matkaradade kohta leiad Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt.

Harjumaa matkarajad

1. JUSSI MATKARADA (8 KM)

Jussi loodusrada asub Aegviigu-Kõrvemaa puhkealal. Loodusrada on äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Rada kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid voori ning viib matkaja ka Jussi nõmmele. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel.

Vaata ööbimisvõimalusi Aegviidu lähedal.

Jussi matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

2. KAKERDAJA MATKARADA (8 KM)

Kakerdaja matkarada. Foto:puhkuseestis.ee

3. KEILA-JOA PARGI MATKARADA (3 KM)

Keila-Joa pargi matkarada saab alguse parklast, kulgeb esialgu mööda jõe kallast, joa juurest mööda ning edasi pargi merepoolsemasse nurka ja jälle tagasi parklasse. Kokku annab see mõnusa jalutuskäigu omapärases parkmetsas.

Vaata ööbimisvõimalusi Harjumaal.

Keila Joa matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

4. PAUKJÄRVE MATKARADA (5 KM)

Paukjärve matkarada asub Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal maalilise Paukjärve kaldal.

Rada on 5 km pikk ja ringikujuline, kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Maastik on vahelduv: ühel hetkel saab metsast raba ja hiljem jälle vastupidi. Vahelduvad erinevad metsatüübid- niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi-palumets. Paukjärve loodusraja vaheldusrikas maastik pakuvad põnevust ka lastele. 

Vaata ööbimisvõimalusi Aegviidu lähedal.

Paukjärve matkarada. Foto: looduskalender.ee

5. TUHALA MATKARADA (2.5KM)

Tuhala asub Kose vallas Harjumaal, siinne asustus küündib 3000 aastani. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3.-4. sajandist pärinev palktee.

Kõige rohkem teatakse Tuhalat “ülekeeva” Nõiakaevu järgi. Kuigi kaev hakkab kevadiste suurvete ajal vett üle ääre ajama ning “keema” 100 liitrit sekundis siis, kui veevoolu hulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis, kuid rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema siis, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. 

Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Õige aeg matkarajale on minna siis, kui Nõiakaev ei kee, sest suurvee ajal on koopad kuni 7 m vee all. 

Vaata ööbimisvõimalusi Harjumaal.

Tuhala nõiakaev. Foto: Jarek Jõepera

6. TABASALU MATKARADA (3 KM)

Tabasalu Aura matkarada asub Rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalu looduspargis, kulgeb esmalt mööda pangapealset ning suundub seejärel mööda kivitreppi panga alla, kust tuleb ringiga tagasi raja alguspunkti. Rajal on 13 suurt infotahvlit sealsele loodusele iseloomulike koosluste kohta. Lisaks veel mitmeid infotahvleid puude ja põõsaste liikide kohta.

Pangaaluse rajaosa läbimine võib olla raske. Juhul, kui veetase on kõrge, tuleb raja läbimiseks ronida üle maha langenud puude ja panga küljest murdunud kivilahmakate. Kui pangaalusele rajaosale mitte minna, on see sobilik ka väikelastele.

Vaata ööbimisvõimalusi Harjumaal.

Tabasalu matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

7. VALGEJÄRVE MATKARADA (6.5 KM)

Matkarada asub Harjumaal Nissi valla lääneosas asuval Valgejärve looduskaitsealal. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal puhkeplatsil. Lisaks on võimalik jalgsi või jalgrattaga läbida üle kümne kilomeetri metsateid tutvudes kõikide järvedega.

Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Vaade avaneb lubjasele idakaldale ning järve suubuvatele ojadele.

Vaata ööbimisvõimalusi Valgejärve lähedal.

Valgejärve matkarada. Foto: valgejarve.ee

8. VIRU RABA MATKARADA (3.5 KM)

Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastiku. Rada on 3,5 km pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn.

Vaata ööbimisvõimalusi Viru raba lähedal.

Viru raba matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Lõuna-Eesti matkarajad

Lõuna-Eesti loodus on väga mitmekesine, pakkudes huvitavaid võimalusi ka kõige nõudlikumale loodusenautlejale. Hingemattev kuppelmaastik, järved ja jõed koos tulvaveega, rabad ja sood, ürgsed metsad, loomad ja linnud – kõik selle leiab Lõuna-Eestist.

Siin on üle saja matka-, loodus- ja terviseraja, mis ootavad sind avastama siinseid kaitsealasid ja looduskauneid kohti. Siinne puutumata loodus on koduks arvukatele looma-ja linnuliikidele, keda võib kohata erinevatel loodusvaatlustel.

9. ALATSKIVI MATKARADA (4.5 KM)

Kuulsa Alatskivi lossi läheduses ümber Lossijärve kulgev 4,5 km pikkune matkarada oma vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste ja mitmekesise elustikuga pakub elamusi igal aastaajal.Raja algus on Alatskivil või Kalevipoja sängi juures. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, hirveaed, truuduse tamm, lambasild, kalevipojasäng, Veskijärv, Lossijärv.

Rajal asuvad 2 suurt infotahvlit, Kalevipoja sängis palktrepp, 2 silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks.

Vaata ööbimisvõimalusi Alatskivi lähedal.

Alatskivi matkarada. Foto: Peeter Kiuru

10. KÜTIORU MATKARADA (2,8 KM ja 9,6 KM)

9,6 km pikkune rada algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast. Rada on väga vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske. Seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rada on väljatöötatud nii, et matkaja saab parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud.

Kütiorus olles saab valida pikema matkaraja kõrval läbimiseks ka lühema, umbes  2,8 km pikkuse matkaraja. Rada algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast.

Vaata ööbimisvõimalusi Kütioru matkaraja lähedal.

Kütioru matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

11. LUHASOO MATKARADA (5 KM)

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev matkarada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Võrumaa ainuke sookaitseala Luhasoo on huvitav selle poolest, et seal saab näha kõiki raba kujunemise etappe: alates madalsoost kuni kõrgrabani.  Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab mineraalmaasaarele, kus asub mõnus metsaonn. Huvitavat teavet looduse kohta saab lugeda raja ääres olevatelt eesti- ja ingliskeelsetelt teabetahvlitelt.

Vaata ööbimisvõimalusi Luhasoo maastikukaitseala lähedal.

Luhasoo õpperada. Foto: Võrumaa Turismiinfokeskus

12. MEENIKUNNO MATKARADA (5.8 KM)

Põlvamaa kõige tuntum matkarada viib huvilised laudteed mööda Meenikunno rabasse. Kaunid rabajärved lummavad külastajaid eriti õhtuse päikeseloojangu ajal. Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno matkarajale palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni ja populaarse puhkealaga.

Meenikunno matkarada asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno maastikukaitsealal. Parkimine Liipsaare või Päikseloojangu parklas. 5,8 km pikkune matkarada on ringikujuline ning koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast. Rajal on 13 infopunkti,mis tutvustavad raba ja metsa. Raba pakub põnevat kõikidele huvilistele, nii matkajale, marjulisele, linnuvaatlejale jne.

Vaata ööbimisvõimalusi Meenikunno matkaraja lähedal.

Meenikunno raba matkarada. Foto: Jaak Nilson, puhkaeestis.ee

13. MURRUMETSA MATKARADA (3.5 KM)

Murrumetsa rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rada on soovitav läbida jalgsi. Rada algab Pühajärve puhkekeskuse parklast, Otepää-Kääriku maantee äärest. Rajal saab 18 eesti-inglise- ja soomekeelsete tekstidega infotahvlite kaasabil õppida tundma Otepää metsade ja kultuurmaastiku linde-loomi-taimi.

Vaata ööbimisvõimalusi Pühajärve lähedal.

Murrumetsa matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

14. PAGANAMAA MATKARAJAD (0,9 – 4.7 KM)

Krabil, vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on viis erinevat tähistatud matkarada, pikkusega 0,9 km, 2,7 km, 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Kõik rajad saavad alguse Piiroru pervelt Raadi mäelt, kust saab nautida ilusat vaadet. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.

Kindlasti püüa üles leida kolm Vanapagana jäljehauda. Matkaradade puhkeplats on vanal taluasemel, kus on lõkketegemise, laagripidamise ja rahvapeo koht.

Vaata ööbimisvõimalusi Paganamaa lähedal.

Paganamaa matkarajad. Foto: elamusretked.ee

15. PIUSA JÕE ÜRGORU MATKARADA (15 KM)

Piusa jõe ürgoru matkaraja üldpikkus on 15 km – Vastseliina linnusevaremetest Lindorani või vastupidi. Rada on võimalik läbida jalgsi, osaliselt ka jalgratta või autoga.

Rada algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu Lindora külani Võru-Obinitsa maanteel. Peale kenade paljandite näeb rajal mitut vana veskikohta.

Vaata ööbimisvõimalusi Piusa lähedal.

Piusa jõe ürgoru matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

16. PIUSA KOOBASTIKU MATKARADA (1.5 KM)

Piusa koobastiku kaitseala asub Põlvamaal Orava vallas Piusa külas, Eesti-Vene piiri läheduses. Looklev rada juhatab muuseumikoopa juurest 1,5-kilomeetrisele lõõgastavale ringkäigule valgusküllasesse samblikuvaibaga summutatud männikusse.

Liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. 1970ndatest alates kaevandatakse liiva lahtistest karjääridest.

Vaata ööbimisvõimalusi Piusa lähedal.

Piusa koobastiku matkarada. Foto: reisijutud.com

17. RÕUGE ÜRGORU MATKARADA (10 KM)

Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla.Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida nutikate inimeste ehitatud vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve, imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge parki.

Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel saad jälgida erinevaid metsakooslusi, niite ja külamaastikku ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.

Vaata ööbimisvõimalusi Rõuge lähedal.

Rõuge ürgoru matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

18. TAEVASKODADE MATKARADA (3 KM)

Taevaskojad Ahja jõe ürgoru kallastel on Lõuna-Eesti ühed kaunimad paigad ning külastatumad turismiobjektid. Ahja jõe maastikukaitseala kauneima osa moodustavad siinsed liivakivikaljud ning ürgne jõgi. Matkarada algab küla lähedalt Saesaare parklast. Rada on sobiv metsapuhkuseks koos ilusate vaadete ja rohkete treppidega. Osa rajast sobib ka liikumispuuetega inimestele. See 3 km tähistatud matkaring juhatab teelolija maalilistele paljanditele  ja loodusjõudude ürgsete vaadeteni ning lisaks legendide, muistendite ja filmi maailma.

Vaata ööbimisvõimalusi Taevaskoja lähedal.

Taevaskodade matkarada. Foto: matkajuht.ee

19. TILLEORU MATKARADA (5 KM)

Tilleorg on üks arvukatest Põlvamaa looduslikest vaatamisväärsustest. Matkarada algab Tartu-Võru vana maanteesilla juurest ja kulgeb jõe vasakul kaldal mööda jõelammi, läbi metsade kuni Meriooni allikani. Sealt tuleb ronida oruveerest üles ja kõndida mööda metsateed ja rada Hurmi oja vasakkaldal maanteeni tagasi. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala on loodud juba 1957. aastal.

Vaata ööbimisvõimalusi Põlvamaal.

Tilleoru matkarada . Foto: loodusegakoos.ee

20. VÄLLAMÄE MATKARADA (2.2 KM)

2,2 km pikkune matkarada on väga vaheldusrikas, viies matkaja mööda Eesti kõige sügavama turbalasundiga raba servast, tõustes üles Vällamäe tippu ja laskudes siis jälle alla. Iseäranis uhked on siinsetel järskudel nõlvadel kasvavad 120-aastased salukuusikud. Vällamäe nõlvad on enamasti väga järsud: kohati on nõlvade kalle 35 – 40 kraadi. Vällamäe nõlval asub RMK hallatav metsamaja, kuhu pääseb võtmeraha eest.

Vanad eestlased pidasid Vällamäge müstiliseks ja pühaks paigaks. Usuti, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puude raiujat karistab. Vällamäe läte on looduslikult huvitav koht, tal arvatud olevat koguni maa-alune ühendustee merega. 

Vaata ööbimisvõimalusi Haanjas.

Vällamäe matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Lääne-Virumaa matkarajad

21. KÄSMU MATKARADA (15 KM)

Raja pikkus on 15 km. Küla lõpust parklast algav arada teeb ringi ümber poolsaare, sellest 10 km tuleb liikuda otse piki mereäärt. Rajale jäävad vaatamisväärsused: rändrahnud Meremunk ja Metsamunk Palganeeme jalamil, sangleppade rivi piki kõrgvee piiri, imeliste nimedega rannalõigud: Ristikivirand, Väheliivu, Suureliivu, Tiirneem ning Käsmu järv, kabel ja kalmistu. Sobib neile, kellele meeldivad pikemad jalgsirännakud mere ja metsa piiril.

Vaata ööbimisvõimalusi Käsmus.

Käsmu matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

22. OANDU-VÕSU MATKARADA (9,5 KM)

Oandu-Võsu matkarada asub Oandul Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 9,5 km pikkune rada algab Oandu telkimisalalt ja suundub Võsu telkimisalale. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga.

Vaata ööbimisvõimalusi Lahemaa rahvuspargi kandis.

Oandu-Võsu matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

23. SELJAMÄE MATKARADA (5.5 KM)

Seljamäe matkarada asub Tudusoo maastikukaitsealal. 5 km pikkune matkarada kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rajale jäävad ka puhkepaviljonid ja lõkkeplats.

Vaata ööbimisvõimalusi Lahemaa rahvuspargi kandis.

Seljamäe matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

24. VÕSU – NÕMMEVESKI MATKARADA (18 KM)

18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.

Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi – Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida.

Vaata ööbimisvõimalusi Lahemaa rahvuspargi kandis.

Võsu Nõmmeveski matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Jõgevamaa matkarajad

25. ENDLA JÄRVE MATKARADA (8 KM)

Asub Jõgevamaal Endla looduskaitsealal, rahvasuus tuntud ka kui “rabade võlumaa”.

Endla järve matkaraja parim vaade avaneb järve idakaldal asuvast 15 meetri kõrgusest vaatetornist. Selge ilmaga näeb kirde pool Pandivere kõrgustikku koos Emumäe ja sellel asuva vaatetorniga. Vaatetornist on hea jälgida Endla järvel elavaid linde.

Vaata ööbimisvõimalusi Jõgevamaal.

Endla matkarada. Foto: reisijutud.com

26. KIRNA MATKARADA (6.8 KM)

Kirna matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Matkaraja pikkus on 7 km ja selle läbimiseks kulub umbes 3 tundi. Luhaniidul looklevale Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild.

Vaata ööbimisvõimalusi Jõgevamaal.

Kirna matkarada. Foto: Liina Laurikainen, puhkaeestis.ee

27. SAARE JÄRVE MATKARADA (3.5 KM)

Asub Jõgevamaal, Saare vallas. Maalilise Saare järve ümbritsevale 3,5 km pikkusele matkarajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

Vaata ööbimisvõimalusi Jõgevamaal.

Saare järve matkarada. Foto: Liina Laurikainen, puhkaeestis.ee

Viljandimaa matkarajad

28. LEMMJÕE KEELEMETSA MATKARADA (5.8 KM) 

Lemmjõe keelemets on vana lammimets. Sellised metsad on Eestis haruldaseks jäänud ja mujalt Euroopast hoopiski kadunud.  Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, viib mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus pilku paeluvad kaunid tammed. Tagasi suundub matkarada mööda Lemmjõe kallast.

Vaata ööbimisvõimalusi Viljandimaal.

Lemmjõe keelemetsa matkarada. Foto: puhkaeestis.ee

29. HÜPASSAARE MATKARADA (4,4 KM)

Hüpassaare 4,4 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub ka helilooja Mart Saare majamuuseum ning laagriplats. 

Vaata ööbimisvõimalusi Viljandimaal.

Hüpassaare. Foto: puhkaeestis.ee

30. INGATSI MATKARADA (4,4 KM)

Ingatsi matkarada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi.
Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti kaunite vaadetega Kuresoole.

Vaata ööbimisvõimalusi Viljandimaal.

Ingatsi matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

31. KOPRARADA SOOMAA RAHVUSPARGIS (2 KM)

Koprarada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi – nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega.

Vaata ööbimisvõimalusi Soomaal.

Koprarada Soomaa Rahvuspargis. Foto: visitbaltics.net

32. PARIKA VÄIKEJÄRVE MATKARADA (3,6 KM)

Matkarada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest. Õhust jäädvustatud järve foto kaunistab paljusid Viljandimaa trükiseid. Rada on väga hea gruppidele, sest järveni kulgev hakkpuidurada on piisava laiusega. Samuti sobib hakkpuidurada ka liikumisraskustega inimestele. Raja ümbruses on rikkalikud mustikamännikud, eemal rabas nii murakad kui jõhvikad. Võimalus on sulistada ka noorendava toimega rabajärves.

Vaata ööbimisvõimalusi Viljandimaal.

Parika järv. Foto: Priidu Saart

Ida-Virumaa matkarajad

33. KAUKSI OJA MATKARADA (1,5 – 3,6 KM)

Ojarada algab Kauksi loodusmaja juurest ja lõppeb Kauksi puhkeküla värava eest parklas. Rada lookleb ürgilmelise Kauksi oja sängi ümber ning matkates saad näha mitmekesise loodusega järve ja oja kallast. Rada on tähistatud maasse löödud postidega, mille otsad on värvitud kollase-punasetriibuliseks. Oja kallastel on puudel näha ka vana märgistust, st. punaseid-valgeid triipe kasvavatel puudel. Raja täispikkus on 3,6 km, kuid sa saad rada läbida ka lühema 1,5 km lõiguna. 

Vaata ööbimisvõimalusi Kauksi lähedal.

Kauksi oja matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

34. PORUNI MATKARADA (2.5 ja 10KM) 

Poruni laialehine mets Narva jõe lähistel Alutagusel on Eesti põlismetsadest üks elamuslikumaid. Sealset metsa tavatsetakse nimetada Poruni ürgmetsaks. Tõele au andes pole tegu siiski ürgmetsaga. Ürgmetsa, inimesest täiesti mõjustamata metsa, pole Eestis meie päevil säilinud mitte kusagil. Tänaseni on Alutaguse ümbruses säilinud põlismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis.

Ürgmetsa külastamiseks on rajatud Poruni matkarada, mis kulgeb põlismetsas Poruni jõe äärt mööda kuni Narva jõeni ja tagasi. Kogu matkaraja pikkus on edasi-tagasi 10 km, võimalik on rada läbida ka 2,5 km ringrajana. Arvestada tuleks ka väga aeglase liikumiskiirusega.

Vaata ööbimisvõimalusi Alutaguse lähedal. 

35. KOTKA MATKARADA (1,5 – 8 KM)

Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust. Matkates mööda laudteed näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu. Raja keskel on metsaonn ja soo servas püstkoda.

Rada saab alguse Iisaku asula lähistelt vanast liivakarjäärist ja lõppeb Rüütli soos Alliku külas. Kogu raja pikkuseks on 8 km, kuid võid matkata ainult ka Rüütli raba 1,5 km pikkust laudteeringi.

Vaata ööbimisvõimalusi Iisaku lähedal.

Kotka matkarada. Foto: visitpeipsi.ee

36. KURTNA MATKARAJAD (4,5 – 5,5 KM)

Kurtna matkarada algab ja lõpeb Martiska järve ääres lõkkekoha parklas. Tähistatud rada asub Kurtna maastikukaitsealal ja tutvustab erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe. Kogu matkaraja pikkus on 4,5-5,5 km, mille jooksul näed 12 huvipunkti ning järvi. Matkarajal on erinevate järvede ääres ettevalmistatud lõkke ja puhkekohad, kus soovi korral saad ka ujuda.

Vaata ööbimisvõimalusi Kurtna lähedal.

Kurtna matkarada. Foto: K.Ernits, puhkaeestis.ee

37. LUITE MATKARADA (4,4 KM)

Luite matkarada saab alguse Kauksi looduskeskuse juurest. Rada lookleb ürgilmelise Kauksi oja sängi ümber ning matkates saad näha mitmekesise loodusega järve ja oja kallast.

Vaata ööbimisvõimalusi Kauksi lähedal.

Luite matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Järvamaa matkarajad

38. SAARJÕE MATKARADA (8 KM)

Tagametsa jahilossi juurest algav Saarjõe matkarada on mõeldud loodusehuvilistele, kellele meeldib nautida mitmekesist maastikku, erinevaid metsakooslusi ja pärandkultuuriobjekte.

8 km pikkune ringikujuline matkarada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Matkaja peab kindlasti arvestama, et olenevalt aastaajast võib rada olla kohati märg.

Vaata ööbimisvõimalusi Järvamaal.

Saarjõe matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

39. SOPA ALLIKA MATKARADA (900 M)

Kui kõnnid Sopa allikale ja tagasi, oled läbinud 900 m pikkuse raja, milleks aega kulub umbes tund. Rajal saab uudistada aruniidu ja kõdusoometsa kooslusi, seal elavaid liike ning Sopa oja ja allikat, mis on Eesti sügavaim allikas. Asub Endla looduskaitsealal, Koeru vallas.

Vaata ööbimisvõimalusi Järvamaal.

Sopa allika matkarada. Foto: wikipedia

Raplamaa matkarajad

40. JALASE MATKARADA (2,6 KM)

Jalase loodusrada algab Jalase-Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1,1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Matkajal soovitatakse järve äärest sama teed mööda tagasi algusesse tulla.

Vaata ööbimisvõimalusi Raplamaal.

Jalase loodusrada. Foto: loodusegakoos.ee

41. LOOSALU-PALUKÜLA MATKARADA (7,7 KM)

Matkarada on 7,7 km pikk, millest peale rekonstrueerimist on laudteed 4 km. Rada ei ole ringne, ning kogu raja läbimiseks edasi- tagasi peab arvestama umbes 15,4 kilomeetriga.

Loosalu poolt tulles algab laudrada rabaservast, möödub Loosalu järvest ning kulgeb raba ja metsa läbides kuni esimese talukohani. Sealt tõuseb pinnasrada mööda metsa- ja põlluvaheteid Paluküla Hiiemäe jalamile.

Vaata ööbimisvõimalusi Raplamaal.

Loosalu-Paluküla loodusrada. Foto: loodusegakoos.ee

Läänemaa matkarajad

42. LIIVANÕMME MATKARADA (7,5 KM)

Asub Nõva vallas Läänemaal. Rada algab looduskeskuse juurest.  Allikajärve äärest lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev matkarada läbib siinset iseloomulikku ja vaheldusrikast maastikku, avastamisrõõmu leiavad  nii loodusvaatlejad kui ka pärandkultuuri huvilised.

Vaata ööbimisvõimalusi Nõva lähedal.

Liivanõmme matkarada. Foto: Ülo Kalm, puhkaeestis.ee

43. LIIVASE RANNA – PERAKÜLA MATKARADA (4,4 KM)

Asub Läänemaal, Nõva puhkealal. Matkarada läbib erinevaid maastikutüüpe ja vääriselupaiku, möödub Toatse ja Allikajärvest, viib matkaja kaunisse nõmmemetsa ning mere äärde laulvatele liivadele, mis laiuvad siin kümnekonna kilomeetri ulatuses. Rada tutvustab Sulle ka Nõva pärandkultuuri – näed I Maailmasõja aegset munakiviteed ja raadiojaama.

Vaata ööbimisvõimalusi Nõva lähedal.

Liivase ranna-Peraküla matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Hiiumaa matkarajad

44. LEEMETI – ÕNGU MATKARADA (11 KM)

Leemeti – Õngu matkarada kulgeb Hiiumaa lääneosas Mardihansu lahe ja Tihu järvede vahele jääval luitemaastikul. Tihu järved paiknevad sootasandikul ning pole ujutavad, kuid soostuvad järved on rikkaliku ja huvitava elustikuga. Ujuval platvormil saab jalgu puhata ja linde jägida.
Rada algab Leemeti püstkoja juurest ja lõppeb Õngul. Raja pikkus on ca 11 km. Rada on varustatud viitadega ning infotahvlitega. Üldjuhul on läbitav kuiva jalaga.

Vaata ööbimisvõimalusi Hiiumaal.

Leemeti – Õngu matkarada. Foto: Tiina Koit, puhkaeestis.ee

45. REBASTEMÄE MATKARADA (1,5 KM)

Rada paikneb kogu Lääne-Eesti vanimas ja kõrgeimas osas, Kõpu poolsaarel Kaplimäel, mis on Hiiumaa kõrguselt teine mägi (63,5 m).

Matkarajal on mitmeid treppe ja kaks vaateplatvormi, kust saab nautida vaateid merele. Kui raja läbimiseks on aega napilt, võib ronida vaid Rebastemäe vaateplatvormile, et heita pilk üle metsade Saaremaa poole.

Vaata ööbimisvõimalusi Hiiumaal.

Rebastemäe matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

46. VANAJÕE ORU MATKARADA (1 KM)

Vanajõe oru matkarada asub Tihu maastikukaitsealal ja kulgeb Hiiumaa kõige kaunima jõe kallastel ning selle paiguti kuue meetri kõrguse oru nõlvapealsetel. Selles kohas, kus kulgeb rada, on jõgi eriti meeliköitvaid lookeid loonud ja voolab sügaval orus. Rada võimaldab tõusta kord kõrgele kaldale ja siis jälle laskuda, et ületada mõni jõelooge ja kuulatada kiirevoolulise vee vulinat.
Raja läbimine ei võta palju aega, kuid rajal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakub füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale. Raja pikkus on 1 km ja see on läbitav kuiva jalaga ning rada on tähistatud puidust nooltega.

Vaata ööbimisvõimalusi Hiiumaal.

Vanajõe oru matkarada. Foto: puhkuseestis.ee

Saaremaa matkarajad

47. ABULA-KALASMA MATKARADA (6,8 KM)

Abula-Kalasma matkarada asub Mustjala vallas ja selle kogupikkus on 6,8 km. Tegemist on toreda ja meeleoluka mereäärse matkarajaga. Eriti kena on see kevaditi. Loopealne männik ja pankrannik annavad võimaluse elutsemiseks paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele. Vaatamisväärtusteks on kevadel lubjalembeste taimede massiline õitseng rannalähedastel aladel, Abula pank, Leesikaloo männik. Linnuhuvilistele pakub põnevust Tagalahel talvituv merelinnustik.

Rada algab Kalasma telkimisalalt, on tähistatud piktogrammide ja värvimärkidega puudel.

Vaata ööbimisvõimalusi Saaremaal.

Abula-Kalasma matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

48. HARILAIU MATKARAJAD (6 KM JA 10 KM)

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi üks kauneim ja vanem osa, mis on kaitstud kui huvitava loomastiku, taimestiku ja geoloogiaga juba 1924.aastast.

Harilaiu matkarajad saavad alguse RMK Harilaiu puhkekoha parklast. Pikem, 10 km pikkune tähistatud rada läbib Harilaiu kaelakitsuse ja suundub loodes Kiipsaare tuletornini, sealt rannaluiteid järgides Kelba nukini ja tagasi raja algusesse. 6 km rada keerab poolsaare keskel pikemalt rajalt Haabade lahe poole ja ühineb pika rajaga lõunas. Jalgu saab puhata ja telkida Laialepa lahe ääres.

Vaata ööbimisvõimalusi Saaremaal.

Harilaiu matkarajad. Foto: reisijutud.com

49. KOIGI MATKARADA (4,8 KM)

Rada asub Saaremaa suurimas rabas, kus on võimalik vaadelda soo erinevad arengujärke. Rahvasuus levinud legend Koigi rabajärve maetud aaretest, mida vahel end näitavad vaimud valvavad.

Koigi maastikukaitsealal asuva 4,8 km pikkuse raja saab läbida puitlaastkattega jalgrajal ja osaliselt laudteel, rajal on 9 meetri kõrgune vaatetorn ning vaateplatvorm.

Vaata ööbimisvõimalusi Saaremaal.

Koigi matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

50. VILSANDI MATKARAJAD (6 KM JA 8 KM)

Vilsandi Rahvuspark on Baltimaade vanim ja merelisim kaitseala. Vilsandi saarele pääseb paadiga Papisaare sadamast ja suvel ka jalgsi.

Suur-Vilsandil olevad 2 matkarada saavad alguse Vilsandi saare keskelt vaatetorni juurest. 8 km pikkune matkarada viib lõunaranda pidi mööda korallriffe tuletorni juurde ja sealt läbi põhjaranniku metsa tagasi. Teine matkarada viib Vesiloo saarele, möödudes aiaga piiratud kompleksseire alast.  

Vaata ööbimisvõimalusi Saaremaal.

Vilsandi matkarada. Foto Maarika Toomel, puhkaeestis.ee

Pärnumaa matkarajad

51. TUHU SOO MATKARADA (950M)

Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid, aga ka noorimaid soostikke, paiknedes vaid 10 km kaugusel merest. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. 

Tuhu soo matkaraja alguses asub unikaalne vaatetorn “Trepp”, mis valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib olla libe! Raja läbimisaeg on umbes 1 tund, soovitav on kaasa võtta kummikud.

Vaata ööbimisvõimalusi Tuhu Soo lähedal. 

Tuhu vaatetorn Trepp. Foto: Päär Keedus.

52. KILINGI-NÕMME MATKARADA (5,2 KM)

5,2 km pikkune metsarada saab alguse RMK Kilingi-Nõmme metsamaja juurest, raja kaart on üleval stardipaiga stendil. Raja märjematest kohtadest viivad üle laudteed, õrna pinnasega mäkke puutrepid ja üle kopra paisutatud oja puitsild. Raja alguses on metsaklass. Ringikujulise pingireaga katusealuses loodusklassis saavad matkalised jalgu puhata ja keha kinnitada, koolid aga loodusalaseid tunde teha.

Vaata ööbimisvõimalusi Kilingi-Nõmme lähedal.

Kilingi-Nõmme matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

53. RAE JÄRVE MATKARADA (1,7 KM)

Rae järve matkarada ja telkimisala on metsade keskel paiknev rahu ja vaikust pakkuv puhkepaik. Lisaks ujumis- ja kalastamisvõimalustele saad nautida vaheldusrikast loodust ning läbida mööda Rae järve kallast kulgev matkarada. 5 m kõrguse vaatetornini jõudmiseks tuleb ületada purre, minna üle rippsilla, läbida laudtee ja ületada ka mahalangenud puid. Puhkekoha lähedal teetammi kõrval asub 2003.a  valminud korralik kalatrepp, võimaldamaks kaladel jõuda Ura jõest Rae järve.

1,7 km pikkune matkarada saab alguse Rae järve telkimisalalt ja kulgeb mööda järvekallast, et jõuda vaatetornini, kust võib näha nii jäälinde kui ka kopra tegevusjälgi. Fotohuvilistele ja ka lastega peredele pakub rada hulgaliselt põnevaid vaateid.

Vaata ööbimisvõimalusi Häädemeeste lähedal.

Rae järve matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

54. RANNAMETSA – TOLKUSE MATKARADA (2,2 KM)

Rannametsa luited on läbi aegade olnud populaarseks matkamispaigaks. Rada asub Luitemaa looduskaitsealal ja on ringikujuline – 2,2 km pikkune osaliselt laudteega kaetud. Selle läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Rada lookleb läbi Tolkuse raba, üle liivaste luidete, mida katab valgusküllane palumännik ja jõuab Tornimäele. Mäe keskel asub u 18 meetri kõrgune vaatetorn, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ja teiselt poolt Tolkuse rabale.

Vaata ööbimisvõimalusi Häädemeeste lähedal.

Rannametsa-Tolkuse matkarada. Foto: Elen Juurma, puhkaeestis.ee

55. RIISA MATKARADA (4,8 KM)

Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind 4,8 km pikkusele laudteele maalilises Riisa rabas. Riisa matkarada kulgeb läbi maalilise raba ja Navesti jõe metsade. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Teel olles on võimalik istuda ja puhata puhkekohtadel ja nautida rabavaikust ning ronida vaatetorni.
Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele.

Vaata ööbimisvõimalusi Riisa lähedal.

Riisa matkarada. Foto: loodusegakoos.ee

Autor: Tiina Pihlak

Allikad: www.loodusegakoos.ee, www.puhkaeestis.ee, www.kalakoht.ee, www.matkajuht.ee, www.reisijutud.com, www.southestonia.ee, www.visitpolva.ee, wikipedia.org (foto).

LOE KA:

“SÜGIS EESTIMAAL: KUHU MINNA JA MIDA ETTE VÕTTA?”

16 ägedat puhkemaja Eestis, mida suvel rentida

AVASTA EESTIMAAD: Veeda mõisapuhkus kaunites mõisates

TOP 12: Eestimaa parimad spaahotellid

Elustilist.ee veebilehe sisu on kaitstud autoriõigustega ning refereerimiseks ja avaldamise loa saamiseks palume ühendust võtta e-maili teel elustilist@gmail.com. Ilma loata sisu avaldamine hinnastatakse autoriõiguse tasuga summas 2000€ (lisandub käibemaks).