Avastamata spaapärl Lõuna-Eestis: Wagenküll lossispaa
Eestis on mitmeid mõisa- ja lossihotelle ning mõneski neist on ka spaa, mis annab ööbimisele mõnusa lisaväärtuse. Huvitaval kombel jõudis info Wagenküll lossispaa kohta meie pereni läbi sõbra soovituse, kes spaad külastas ja väga rahule jäi. Ausalt öeldes ei olnud varem kuulnudki, et Lõuna-Eestis on juba pea 2 aastat avatud lossispaa. Seega sõbra soovituse peale seda koos perega uudistama sõitsimegi (külastuse aeg juulis 2020).
Tallinnast 210 km kaugusel asuvasse lossihoovi saabudes tekkis koheselt väga mõnus tunnetus, et Wagenkülli loss jutustab meile oma loo läbi säilinud arhitektuuri ja sisekujunduse. Hotelli sisenedes on koheselt tunda vanaaja hõngu – 1930ndate stiilis interjööri täiustab fuajee kamin, puidust nagisev trepp, mis viib teisele korrusele ning mugavate tugitoolidega jahisaal.
HOTELLITOAD
Wagenkülli hotell koosneb mitmest hoonest – loss, kus on lossitoad, restoran ja spaa ning lossiga ühendatud Pargimaja (endine sanatooriumi hoone), lossi kõrval on ka väike Valitsejamaja, kus on 1- ja 2-toalised korterid. Eraldi tasub uudistama minna ka lossitorni, mis on küllaltki ainulaadne Eestis. Lossitornis võib kohtuda ka lossi kummituse Doraga, mis lastes palju elevust tekitas. Tornist avanevad vaated ümbruskonnale.
Meie ööbisime lossimaja standardtoas, kus oli ka 2-kohaline lahtikäiv diivan. Perega puhkamiseks on mitmeid valikuid – peretoad, erinevad sviidid ning standardtoad, kus on diivanvoodi. Majutuse hinnad algavad 79€, meie nädalavahetuse (L-P) pakett lossimaja standardtoas (kahekohaline voodi + diivanvoodi kahele) maksis 139€ + lisatasu üle 7 aastase lapse eest oli 25€. Kuni 6a laps ööbib tasuta, ka lisavoodil.
Hotellitoa saad broneerida booking.com (reiting 9,2).
RESTORAN
Kuna meie ringkäik sisaldas ka väikest tutvust Lõuna-Eesti turismiatraktsioonidega, jõudsime hotelli tühjade kõhtudega ning administraatori soovitusel broneerisime koheselt ka õhtusöögiks laua, mis oli väga õige tegu.
Restorani sisekujundus on tagasihoidlik ning restoran ise küllaltki väike, kuid restoran asub mitmes ruumis, seega saab valida einestamiseks lisaks restornile ka pehmete tugitoolidega jahisaali.
Restorani menüü oli tasemel, maitseelamuse saime kätte ning ka lapsed jäid söögiga väga rahule. Kindlasti leiab iga üks midagi menüüst. Pearoa hinnad on 12-15€, õlu/0.5l 4.50€, vein 4.50€/pokaal.
Hotelli hommikusöök oli samuti maitsev ning kõik pereliikmed leidsid endale valikust sobiva.
LOSSISPAA
Pärast õhtusööki suundusime spaad uudistama. Tubades on kõigile (ka lastele) hommikumantlid ja sussid, rätikud saab küsida spaast. Arvestades, et hotell oli küllaltki täis, siis spaa osa oli väga vaikne ja rahulik. 1000m2 suurune spaa- ja saunakeskus asub lossikeldris, seal on paraja suurusega bassein, kus lapsed saavad ujuda ja supelda, veemassaažiga bassein, Jaapani vann (42°C), auru- ja aroomisaun (55°C), soola-aurusaun (50°C), suitsusaun (95°C), Soome saun (70°C) ning merevaigusaun (50-55°C). Soojendavad lamamistoolid ja puhketoolid on jagatud mitme ruumi vahel. Privaatsust on piisavalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie pere jäi Wagenkülli külastusega väga rahule ning nüüdsest on meil ka Lõuna-Eestis oma lemmikspaa, mida plaanime juba varsti taas terve perega külastada. Aitäh suurepärase olemise eest, Wagenküll!
LOSSI AJALUGU
Iga lossiga käib kaasas ka ajalugu, seega enne külastust sai internetist uuritud veidi ka lossikompleksi varasemat eluolu. Äärmiselt tore oleks lugeda ja näha fotosid mõisast ja lossist kohapeal, sest ajaloohõng on Wagenküllis vägagi tuntav.
Tegemist on uuenenud Taagepera lossikompleks, kuhu kuulub juugendstiilis loss, a la carte restoran, unikaalne ja luksuslik lossispaa ning maitsekalt sisustatud 1930ndate stiilis hotell.
Wagenküll nime lugu läheb ajas tagasi, aastasse 1420, mil Taagepera küla tunti nimega Vaoküla. Saksapäraselt nimetasid sakslased selle Wagenkülliks – ju siis oli neile mugavam hääldada. Märke sellest nimest leiab veel tänapäevalgi vanadelt Rootsi- ja Saksa-aegsetelt kaartidelt, kus Taagepera küla on märgitud nimega Wagenküll.
Mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandil. Mitu sajandit liikus mõis erinevate perekondade kätte ning 1819 sai pankrotti mineva mõisa omanikuks kreisipealik ja Riidaja mõisnik Bernhard Heinrich von Stryk. 1822 andis tema mõisa omakorda üle oma pojale Magnus von Strykile. Temalt päris mõisa ainus poeg ja pärija Bernhard von Stryk, kes omakorda 1909. aastal kinkis 370 000 rubla väärt mõisa oma pojale Hugo von Strykile.
Hugo von Stryki ja tema 1896. aastal Taageperal sündinud poja Percy von Stryki kätte jäi mõis 1919. aasta maareformini. Kuni 20. sajandi alguseni oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik. Sellest ajast on säilinud vaid üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. 19. sajandi algul alustasid Strykid Eesti ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist. Mõisahoone ehitus kestis 1907–1912. Peahoonet on nimetatud ka Taagepera lossiks.
Hoone läänenurgas paikneb sihvakas 40-meetrine ümartorn. Hoone suurejoonelisuse tõttu kutsutakse seda rahvapäraselt ka lossiks. Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas kannatada.
Peale võõrandamist kohandati hoone kopsusanatooriumiks. 1930. aastate lõpus valmis härrastemaja lähedusse uus funktsionalistlikus stiilis sanatooriumihoone.
Hotellitoa saad broneerida booking.com.
Postitus ei ole sponsoreeritud. Kasutatud lisaallikad ja fotod: Wikipedia, wagenkull.ee
