Miks harrastada joogat?
Miks harrastada joogat? Paljud alustajad võtavad joogat kui trenni ja saavad innustust jätkata oma paranevast enesetundest. Kui aga võtta joogat kui enesearengu teed, siis on see pikk töö iseendaga. Olenevalt, kust sa alustad, milliseid tehnikaid ja millise intensiivsusega kasutad ja kuhu tahad jõuda. Kas üleloomulike võimete väljaarenemiseni või lihtsalt parema paiduvuse ja uneni, rahulikuma meele või enese ja teiste armastamiseni. Vastavalt sellele tuleb valida ka joogastiil ja õpetaja. Tõsi, õpetaja võib leida mitte ainult joogast, vaid ka mujalt, isegi meie endi kõrvalt tavaelust. Aga sellesse tuleb osata nii suhtuda. Jooga mõjutab otseselt meie kehasüsteeme ja organeid, aga salamahti ka alateadvuse mustreid, ellusuhtumist, energiataset, närvisüsteemi ja ajupotentsiaali.
- Regularne joogatamine vähendab depressiooni ning suurendab oluliselt serotoniini ehk heaoluhormooni taset ja vähendab stressihormoone.
- Jooga stimuleerib vereringet, alandab kõrget vererõhku, veresuhkrut ja “halba” kolesterooli ning suurendab “hea” kolesterooli taset.
- Jooga hoiab ära liigesehaigused ja seljavalud ning tugevdab lihaseid.
- Joogapoosid aitavad lümfisüsteemil tugevdada haigustele vastupanu ja väljutada jääkaineid.
- Jooga parandab und, rühti, keskendumisvõimet, mälu, reaktsioonikiirust, tasakaalu ja koordinatsiooni. Viimasest pole kasu mitte ainult joogatundides, vaid näiteks vanemas eas, et saaksime kauem iseenda eest hoolt kanda.
- Jooga arendab lõdvestumisoskust, mis tugevdab meie parasümpaatilist närvisüsteemi – aktiveerub siis, kui me lõdvestume, tunneme kehalist naudingut või magame. Jooga õpetab keha aktiivselt, sümpaatiliselt närvisüsteemilt aeg-ajalt puhkusele ja taastumisele ümber lülituma. See aitab vältida läbipõlemist.
- Jooga aitab kehas liikuma panna millegi, millel pole lääne kultuuris õiget nime, aga ka lääne inimene tunneb selgelt ära, kas tal see on või ei ole. Idamaade meditsiinis – olgu see akupunktuur, massaaž või ayurveda, on see kontseptsioon alati sees: eluenergia, praana, chi.
- Jooga arendab emotsionaalset intelligentsust: oskust ära tunda ja eristada oma tundeid, end nendest distantseerima ning oskust tundeid välja näidata vastavalt olukorrale.
- Jooga aitab pehmelt lahti saada halbadest harjumustest. Mingil hetkel sa liht- salt ei taha enam alkoholi või liha või kumbagi neist. Suitsunälga ja magusaisu ei teki. Vähemalt mitte sellistes kogustes kui seni.
- Jooga annab meelerahu ja suurendab emotsionaalset stabiilsust. See aitab kriisiolukordades jääda rahulikuks ning üle ja välja saada frustratsioonist, vihast, kahetsusest, muretsemisest, hirmust ja ihadest, mis kõik tekitavad stressi.
- Mediteerimine tekitab suurema aktiivsuse selles aju osas, mida seostatakse õnnetunde ja tugevama immuunsüsteemiga.
- Paljudel on krooniliselt madal enesehinnang. Kui selle vastu kasutada “halbu” asju – alkohol, ööklubi, ülesöömine, ületöötamine, ülemagamine –, on selle hinnaks halvenev tervis ja sotsiaalsed suhted. Kes käib joogatunnis mitte ainult harjutuste pärast, vaid iseenese pärast, hakkab end rohkem väärtustama, tundma rohkem tänulikkust, armastust, empaatiat, andestamisvõimet ja tunnet, et oleme millegi suurema osa.
- Jooga paneb sind järele mõtlema: mida ma tahan, mis on mulle hea ja tegema teadlikke valikuid töö, ostude, suhete, emotsioonide, uskumuste, oma elu ja selle eesmärgi jm kohta.
- Jooga aitab kontakti saada Oma Sügavaima Olemusega. Ja samuti võib jooga abil kogeda mitmeid spirituaalseid kogemusi, mis annavad enesekindluse, et me ei ole siin universumis üksi, et lisaks südametunnistusele ja inimseadustele kehtivad veel universaalsed seadused et juhuseid ei ole olemas ja annavad vastuse sellele, miks ei ole tarvis olla kellegi peale kade, oodata oma surma või ka karta seda.
- Jooga korrigeerib ja täiendab suhtumist elusse, surma ja sellesse, kuidas oma elu “õigesti” elada.
- Jooga annab kogemuse, et vanusega ei pruugi energiatase madalamaks, keha jäigemaks ja mälu kehvemaks minna, vaid vastupidi!
Vaata 10-minutilist jooga videot algajatele:
Allikas: Joogafestival.ee
