1. Õnnelike pensionäride keskmine sissetulek oli parimatel teenistusaastatel $97,000 aastas majapidamise kohta.
Vähem õnnelike pensionäride keskmine sissetulek oli võrdlusena $77,000 aastas.
Tõsi, see on USA keskmisest sissetulekust tunduvalt kõrgem sissetulek. Kuid Moss järeldas, et õnneliku pensionipõlve veetmiseks ei ole vaja 6-kohalist sissetulekute summat. Üldises statistikas kajastatav USA keskmine töötasu oli 2011. aastal $27,500, kuid töötasu sõltub väga paljudest asjaoludest. Võrdluseks ülalpool mainitud majapidamise sissetulekuga teenis 2006. aastal kõrgharidusega ameeriklane keskmiselt $50,000- $60,000 aastas.
2. Õnneliku pensionäri sissetulek pensionipõlves on $82,000 aastas majapidamise kohta.
Uuringust selgusid üllatavad asjaolud. Inimesed, kes peavad end õnnetuteks pensionärideks, teenivad $42,000 aastas majapidamise kohta. Need, kes peavad end enamjaolt õnnelikuks, teenivad $60,000, mõõdukalt õnnelikud pensionärid teenivad $72,000 ning väga õnnelikud pensionärid teenivad aastas veidi üle $80,000 majapidamise kohta. Millise sissetulekuga pensionärid peavad end “äärmiselt õnnelikuks”? Keskmise sissetulekuga $90,000 majapidamise kohta.
Väga õnneliku ja vähem õnneliku pensionäri sissetuleku vahe on tegelikult väga väike. Seega ei ole vaja palju, et tunda end pensionil õnnelikuna. USA näitel on see vahe vaid $8,000 aastas majapidamise kohta. Järelikult piisab täielikult õnnelikuks pensionipõlveks samaväärsest sissetulekust kui oli enne pensionile minekut.
3. Õnnelikel pensionäridel on vähemalt $500,000 likviidseid finantse.
Likviidsed varad fondides annavad kindlustustunde (samuti lisateenistust) ning Wes Mossi sõnul on tegemist pigem psühholoogilise kindlustustundega. Huvitav asjaolu on see, et keskmiselt õnnelikel pensionäridel on fondides likviidseid ressursse $500,000, väga õnnelikel pensionäridel veidi alla $600,000. Seega on õnnelike ja äärmiselt õnnelike pensionäride varade vahe väga väike.
4. Õnnelikud pensionärid omavad kodu keskmise väärtusega $300,000.
Uhke kinnisvara vanaduses võib olla väga lahe, kuid õnnelikuks olemiseks ei ole palju vaja.
5. Õnnelikel pensionäridel ei ole kinnisvara- ega muid laenukohustusi.
Õnnelikkuse tase liigub vastassuunas laenujäägiga, ehk mida väiksem laenujääk, seda õnnelikum ollakse. Laenukohustuse lõppemine ei anna mitte ainult vabadust, vaid oma kodu omanditunne pakub suurt rahuldust ja turvatunnet.
6. Õnnelikel pensionäridel on 2-3 erinevat sissetuleku allikat.
Sissetulekud enda väikeäridest, riiklik pension, isikliku panusega pensionifondid, tulu investeeringutelt, osaline töötamine – pensionil olles on võimalus sissetulekuid saada erinevatest allikatest. Õnnelikumad pensionärid on need, kel on erinevad sissetulekuallikad (mitte tingimata rohkem sissetulekuid, vaid just sissetuleku allikaid).
7. Õnnelikel pensionäridel on selge kujutlus elu eesmärgist.
Elu mõtte ja elu eesmärkide omamine on tugevas korrelatsioonis õnnelikkusega. 91% õnnelikest pensionäridest on selgelt teadlikud oma elu eksistentsist ja olemisest. Teisisõnu, kui sa oled teadlik, kuidas soovid oma elu ja vanaduspõlve veeta, teeb see sind õnnelikuks.
8. Õnnelikel pensionäridel on vähemalt 3 huvipakkuvat hobi.
Huvi- ja rahuldust pakkuvad hobid teevad õnnelikuks ja annavad mõnusa enesetunde. Olgu selleks vabatahtliku töö, reisimine, õpetamine, sportimine. Tegevused, mis teevad sind õnnelikuks ja pakuvad rahuldust kindlustavad õnneliku pensionipõlve.
9. Õnnelikud pensionärid elavad linnades või äärelinnades.
37% õnnetutest pensionäridest elavad maapiirkondades. Kusjuures vaid 16% USA elanikest elavad maapiirkondades. Miks mõjutab elamise koht sind tulevikus? Linnades ja äärelinnades on rohkem inimesi, kellega suhelda ning olla sotsiaalselt aktiivne. Vanaduspõlves on sõprussuhted väga olulised. Kas eelistaksid elu pigem üksikuna metsatukas veeta või omasuguste pensionäridega pidevalt suhelda ning erinevaid tegevusi harrastada?
10. Õnnelikud pensionärid võtavad aastas ette vähemalt 2 puhkusereisi.
Õnnelikud pensionärid kulutavad puhkamisele enam raha kui õnnetud pensionärid. Puhkusele ja reisimisele raha kulutamine on jällegi korrelatsioonis õnnelikkusega, sest reisimine on põnev ning sisemiselt rikastav. Samuti on reisimine sotsiaalne tegevus ning hoiab aktiivsena.
Selleks, et tulevikus olla õnnelik, pead selle enda jaoks kindlustama. Tänane Eesti pensionisüsteem ei paku tulevikus kindlasti seda, mida vajad. Wes Mosi toodud järelduste põhjal võib kokku võtta, et õnnelikuks pensionipõlveks piisab tänasest keskmisest sissetuleku tasemest (kui sa sellega rahul oled). Sa ei vaja pensioniks hiigelsummasid ega hiigelsuurt maja, et olla õnnelik. Kui oled leidnud võimalused, kuidas tulevik kindlustada, siis ei ole enam asi rahas vaid ajas – et saaksid kasutada väljateenitud pensioni aega selleks, mis sind õnnelikuks teeb – elu nautimiseks.
